Viimased paar nädalat olen otsinud vastust küsimusele, kuhu mu blogi kadus. Ühel mitte väga ilusal hetkel lihtsalt ei olnud enam sisselogides midagi alles. Aga see selleks.. mis halvasti, see uuesti.
Vahepeal on vist siiski piisavalt palju märkmisväärset juhtunud, et võiks miskit siiagi kirja panna.
Suvi on olnud päris asjalik, võib lausa öelda, et kõige asjalikum suvi mu elus. Juuni alguses olin laagris Leedus, üpriski korralikult sai seal saksa keelt õpitud ja praktiseeritud. Viljandisse tulles algas tööaeg.. pikad päevad möödusid pubis tööd tehes. Arvestades masut, mis nii mõnedki meist töökohata jätab, on mul väga hea meel, et sain seal kasulik olla. Tegelaste Toast sain endale väga palju vingeid uusi tutvusi ning ühe lausa suurepärase sõbranna, võin julgelt öelda, et tegemist oli mu selle aasta parima tutvusega! Augusti alguses pakkisin aga asjad ja sõitsin Saksamaale 17 päevaks keemiat ja bioloogiat õppima. Ja ossa raisk, kui targad noored seal koos olid. Kohe päris-päriselt ei ole ma elaleski suhelnud ja kokkupuutunud nii tarkade ja laia silmaringiga noortega nagu seal. Usun, et Eestis ongi väga raske selliseid noori kohata. Polnud muidugi lihtne seal, kuna õpitud materjal oli täiesti uus ning paljud terminid oli eesti keeleski tundmatud. Kuid kogemus oli fantastiline! Nüüd on kodus olles lausa kurb mõelda, et sinna tagasi ei saa vist kunagi.. Selline tunne on nagu ei olnud sugugi veel õige aeg lahkumiseks. Ma pole oma elus kunagi olnud nii motiveeritud nagu Saksamaal õppides.
Nüüd hakkab aga suvi halastamatu kiirusega lahkuma. Teatud mõttes on lausa tore minna, rõõmsaks teeb ka see, et lõpuks ometi algab viimane aasta. Mul pole midagi õppimise vastu, kuid tahaks juba Tartusse minna ja seal oma tegemisi jätkata. Kuigi kui õigusteaduskonda sisse ei saa, sean üsna kindlasti oma sammud Saksamaale.. ma olen lihtsalt nii otsustusvõimetu, et ei leia Eestis endale midagi niiiiii meelepärast. Saksamaal on isegi ülikool ning eriala valmis vaadatud. Aga eks näis, mis elu toob.
Sõpradega polegi eriti palju saanud suve koos nautida, sellest on muidugi eriti kahju. Kuid siiski on nähtud, räägitud.. koos oldud. Hetkelgi tulin väljast.. suurpärane oli veeta aega nii lahedate inimestega nagu seda on mu sõbrad.
Kell on juba 01.13.. homme hommikul lähen oma tädile tema tööjuurde appi. See tähendab muidugi üsnagi varajast ärkamist.
Ma luban, et hakkan nüüd tihemini kirjutama, kui kolme kuu jooksul korra.
Head ööd !
Liisu
No comments:
Post a Comment