armastan kooli

Tänu sellele, et Camme mind motiveeris, otsustasin täna siia väikese sissekande teha. Vahepeal on nii palju teha olnud, et ei ole üldse aega olnud siia oma tegemistest ülevaadet kirjutada. Reedel oli mul lõpuks dsd suuline osa ära, läks üsna hästi, sain 19 punkti 20st. Nüüd on sellega ühel pool, peab vaid kirjaliku osa tulemused ära ootama. Ma olen üsna närvis nende tulemuste pärast, aga noh.. eks tuleb, mis tulema peab.
Nüüd, kui eksam tehtud, on vaja jälle aktiivselt koolielust osa võtta. Aga varsti algab eksamiperiood.. ja ma täitsa ootan. Ja üldse mitte sellepärast, et ma tahaksin end uputada bioloogia ja ajaloo õpikutesse, aga siis saab lõpuks kool läbi. Ja seda ootan ma küll kogu südamest. Nagu näete, olen jõudnud sellesse staadiumisse, mil koolis käimine enam mingit rõõmu ei paku. Õppimine meeldib mulle küll, aga tahaks minna uude kooli ja uude keskkonda.. saada palju uusi lahedaid sõpru ja kohtata ilusaid poisse (:
Järgmine nädal tõotab jälle tihe tulla.. Homme lähme kossu mängima poiste vastu, jess. Saame põruda.. aga me ei peagi kossu oskama, sest oleme ju väikesed ja armsad tüdrukud (a).
Ma tahaksin siia veel kirjutada, aga kahjuks pean ma asuma oma filosoofia essee kirjutamise juurde. Pean kirjutama raamatust " Riikluse ehitamine: valitsemine ja maailmakord 21. sajandil", huvitav raamat on, soovitan soojalt.
Aga olgu,
praegu lehvitan teile ja hakkan asjalikuks!
L.

miks väljas on nii külm..

.. aga lumi ei tule ikka maha? Mind huvitab see juba mitmeid päevi, mis on maailmas selline ebaõigus. Tahan lund või kevadet!
Aga see selleks. Otsustasin üle saja aasta midagi siia lisada,et ma kirjutamist päris ära ei unustaks. Vahepealne periood on olnud väga kiire ja igasuguseid olulisi ja vähemolulisi tegemisi täis.
Kuni eelmise nädala alguseni oli põhiliseks tegevuseks saksa keele eksami kirjaliku osa ettevalmistus. Teisipäeval ja kolmapäeval sain lõpuks oma oskused paberile pandnud ning nüüd on vaja keskenduda juba suulisele. Tegelikult on selleni päris kõvasti aega ja arvestades seda, et ma alustan asju alati viimasel minutil, ei peaks ma üldse muretsema.. aga juba peaaegu nädala pärast tuleb üks sakslane meie ettekandeid üle vaatama, seega pole enam kuhugi tööd lükata. Selgituseks, meie suuline osa koosneb kahest ülesandest: esiteks peab olema kodus ettevalmistatud ettekanne, seda tuleb 4 minutit presenteerida ning seejärel 20 minutit dialoogi oma teema üle pidada; teiseks tuleb kohapeal 20 minutiga üks teema läbi töötada.
Koolis läheb mul praegu päris ilusasti, enamikes ainetes on ikka viied ülekaalus, kuigi teatud õppeained pole just eriliselt südamesse pugenud. Aga mind on hullult bioloogia huvitama hakanud. Tegin eile seitse tundi oma teaduskooli kontrolltööd, uskuge mind, minu jaoks on see utoopiliselt pikk aeg.
Aga ma ei ole muidugi vahepeal ainult õppetööga tegelenud, olen muid lahedaid asju ka korda saatnud. Trennis käinud näiteks.. hetkel otsin endale kaaslast, kellega koos hakata jõusaalis käima. Üks kord on 50 krooni, aga on võimalus osta ka kuupilet, millega saab käia 30 päeva jooksul nii palju, kui iganes tahad ja see maksab vaid 200 krooni. See on ju nii odav.. Kes tuleb?!
Neljapäevast - laupäevani olin ma Tallinnas. Läksime Hannese, Kertu, Liisi ja Kälinaga Teeviidale. Olgem osad, Teeviidal viibisime me vaid tunni, aga me vähemalt käisime seal. Korjasime hunnikutega igasuguseid voldikuid, mis esmapilgul väga vajalikud tundusid. Enam ei tundu. Reedel käisime klubis.. Ohjaa, tore oli olla PURJUS. Ma lausa imestan, et keegi mulle politseid ei kutsunud, kuna ma ei osutunud just kõige viisakamaks, korralikumaks ja öörahu arvestavaks inimeseks.. :)
Üleeile käisin veel Sandriga väljas, täna käisin Jukuga autoga sõitmist harjutamas. ( Ma läksin vahepeal autokooli ja kohe on seal ka eksamid. )
Hetkel ma aga rohkem ei kirjuta, kuna homne matemaatika kontrolltöö vajab ettevalmistust.

Ja enne, kui ma jalga lasen, tervitan ühte toredat, sõbralikku ja kallist sõbrannat Kaarit, keda ma võin tänada selle eest, ma üldse midagi veel kirjutada viitsisin :)

Tsau!

ilma pole

Tänane ilm on täiesti masendava pöörde võtnud. Hommikul säras taevas päike.. ja nüüd pole sellest enam midagi alles. Muide, sain täna endale oma eelmiselt bioloogia õpetajalt kingituseks villased sokid. Tuli emale sünnipäevale ja tõi mulle ka kingituse, nii armas ! :)


Parapapapaaa, mul on 35 päeva pärast sünnipäev. Ma olen selle päeva nimel elanud vähemalt viimased poolteist aastat. Jee, ainult natukene veeeel.

Hetkel söön ma vaieldamatult maailma parimat šokolaadi - Milka šokolaad, mis on Daimi täidisega.

Ja palju õnne, Kaspar ja Allar, pronksmedali puhul ! :)
Lähen hakkan nüüd asjalikuks ning asun õpikutele pabereid ümber panema.

Liisu

Kuhu kadus vana blogi?

Viimased paar nädalat olen otsinud vastust küsimusele, kuhu mu blogi kadus. Ühel mitte väga ilusal hetkel lihtsalt ei olnud enam sisselogides midagi alles. Aga see selleks.. mis halvasti, see uuesti.
Vahepeal on vist siiski piisavalt palju märkmisväärset juhtunud, et võiks miskit siiagi kirja panna.
Suvi on olnud päris asjalik, võib lausa öelda, et kõige asjalikum suvi mu elus. Juuni alguses olin laagris Leedus, üpriski korralikult sai seal saksa keelt õpitud ja praktiseeritud. Viljandisse tulles algas tööaeg.. pikad päevad möödusid pubis tööd tehes. Arvestades masut, mis nii mõnedki meist töökohata jätab, on mul väga hea meel, et sain seal kasulik olla. Tegelaste Toast sain endale väga palju vingeid uusi tutvusi ning ühe lausa suurepärase sõbranna, võin julgelt öelda, et tegemist oli mu selle aasta parima tutvusega! Augusti alguses pakkisin aga asjad ja sõitsin Saksamaale 17 päevaks keemiat ja bioloogiat õppima. Ja ossa raisk, kui targad noored seal koos olid. Kohe päris-päriselt ei ole ma elaleski suhelnud ja kokkupuutunud nii tarkade ja laia silmaringiga noortega nagu seal. Usun, et Eestis ongi väga raske selliseid noori kohata. Polnud muidugi lihtne seal, kuna õpitud materjal oli täiesti uus ning paljud terminid oli eesti keeleski tundmatud. Kuid kogemus oli fantastiline! Nüüd on kodus olles lausa kurb mõelda, et sinna tagasi ei saa vist kunagi.. Selline tunne on nagu ei olnud sugugi veel õige aeg lahkumiseks. Ma pole oma elus kunagi olnud nii motiveeritud nagu Saksamaal õppides.
Nüüd hakkab aga suvi halastamatu kiirusega lahkuma. Teatud mõttes on lausa tore minna, rõõmsaks teeb ka see, et lõpuks ometi algab viimane aasta. Mul pole midagi õppimise vastu, kuid tahaks juba Tartusse minna ja seal oma tegemisi jätkata. Kuigi kui õigusteaduskonda sisse ei saa, sean üsna kindlasti oma sammud Saksamaale.. ma olen lihtsalt nii otsustusvõimetu, et ei leia Eestis endale midagi niiiiii meelepärast. Saksamaal on isegi ülikool ning eriala valmis vaadatud. Aga eks näis, mis elu toob.
Sõpradega polegi eriti palju saanud suve koos nautida, sellest on muidugi eriti kahju. Kuid siiski on nähtud, räägitud.. koos oldud. Hetkelgi tulin väljast.. suurpärane oli veeta aega nii lahedate inimestega nagu seda on mu sõbrad.
Kell on juba 01.13.. homme hommikul lähen oma tädile tema tööjuurde appi. See tähendab muidugi üsnagi varajast ärkamist.
Ma luban, et hakkan nüüd tihemini kirjutama, kui kolme kuu jooksul korra.

Head ööd !

Liisu